uudised header 1130x300

Eesti keeles rus fin eng

Eesti Toidumess - Sööma! toimumise aeg ja koht

Reede ja laupäev, 5.-6. mai 2017, Tallinna Lauluväljak, kell 11-18, sissepääs tasuta

Esitleja

Messi esitleja

Suurtoetaja

Uudised & teated

Tervislikkus, uuenduslikkus ja traditsioonid

Eesti toidutööstuste tootearendust iseloomustavad kolm märksõna: tervislikkus, uuenduslikkus ja traditsioonilised Eesti maitsed.

Meie toidutööstused on võtnud suuna toodete üldisele tervislikumaks muutmisele. See väljendub eelkõige lisatud suhkru-,  soola- ja rasvasisalduse vähendamises, seedimisele kasulike bakterite, vitamiinide ja kiudainete lisamises ning säilitus- ja lisaainete kasutamise piiramises või looduslike säilitusainete kasutamises.

Tervislikkus on juba aastaid olnud üks olulisemaid toidutootjate eesmärke. Tootearendus peab aga olema kiire ning leidlik. Eriti praegu, kui tarbijatel on väga selgelt välja kujunenud erisoovid -kes peab süsivesikutevaest dieeti, kes valgurikast, kes loeb lihtsalt kaloreid, kes usub paleodieeti, kes toortoitumisse. Nii on meie poelettidel lisaks tavatoodetele ka funktsionaalseid, laktoosi-, gluteeni- ja suhkruvabasid tooteid, mis on mõeldud inimestele, kes kannatavad mõne allergia või toidutalumatuse all ning vajavad seetõttu eritoite. Selle kõigega peavad tootjad arvestama, sest toota saab seda, mille järele on nõudlus.

Kuigi Eesti tarbija on keskmisest vastuvõtlikum uutele toodetele, on truudus vanade ja harjumuspäraste maitsete vastu tugev ning teada-tuntud Kirde sai, Lastevorst, Tallinna kilud ning koorejäätis püsivad turul vankumatult senimaani.

Hea meel on tõdeda, et 86% eestimaalastest eelistab Eestis toodetud toidukaupu. Peamised tegurid, mis mõjutavad toidu ostuotsust, on maitse ja värskus. Kvaliteet seostub kõige enam toidu maitse ning värskusega. Hind on alles neljandal kohal.

Eesti toidu populariseerimisele on palju kaasa aidanud tootekonkurss Eesti parim toiduaine, kus üks hindamiskriteeriumidest on samuti toote tervislikkus. Tänavune, järjekorras 23. konkurss oli osalejate arvukuselt üks populaarsemaid ja parimate toodete väljaselgitamiseks pidi toiduvaldkonna spetsialistidest koosnev hindamiskomisjon kogunema tervelt viieks pikaks päevaks. Hindamised on avalikud, mis tähendab, et kõik tootjad võivad tulla ise veenduma, et nende tooteid serveeritakse õigesti.

Selle aasta konkurss Eesti Parim Toiduaine tõi žürii ette värske valiku Eesti tootjate tippsaavutustest. Nende hulgas oli nii ülitervisliku kontseptsiooni alusel valmistatud pagaritooteid, täiesti uusi tooteid nagu biltong,  absoluutselt suhkruvaba metsmustikamoos ning rukkilille ja Earl Grey teega valmistatud õlu. Samas võib välja tuua uuenduslikke suundi lihatoodete kategoorias, kus eelküpsetus ning eksootilised ja erilised maitsekombinatsioonid on märksõnadeks juba aastaid. Piimatoodete kategoorias liigutakse samuti tervislikkuse ja lihtsuse suunas, milles võibki peituda uuenduslikkus.

Võidumärk tagab müügiedu. Mitmed varasemate aastate võidutooted kannavad märki praeguseni, tootjate kinnitusel suunab see ostuotsuseid nende kasuks tegema ning suurendab müügiedu.

Tarbija tervise ja toote tervislikkuse pealt kokku ei hoita. Palju kasutatakse toodete rikastamiseks kalleid ja kasulikke lisaaineid nagu näiteks mett ja chia seemneid, mida varasematel aastatel pole olnud. Pagaritoodete valmistajad jälgivad mullu sõlmitud täistera mõiste kasutamise hea tava kokkulepet ja kasutavad täisteratoodete valmistamiseks täisterajahu mahusid, mis vastab kokkulepitule.  

Piimatoodete kategoorias liigutakse samuti tervislikkuse ja lihtsuse suunas, milles võibki peituda uuenduslikkus. Nii pakkusid piimatööstused tõeliselt uudseid lahendusi ja uusi toidukategooriaid nagu skyr ja ürdivõi. Piimatoodete puhul on tõusev trend naturaalsus ja paljud tootjad on viinud selle veelgi kaugemale, pakkudes tarbijale n-ö clean label tooteid. Neis toodetes on koostisosade hulk viidud absoluutse miinimumini.

Eesti Parima Toiduaine võidumärk tagab müügiedu. Mitmed varasemate aastate võidutooted kannavad märki praeguseni, tootjate kinnitusel suunab see ostuotsuseid nende kasuks tegema ning suurendab müügiedu mitmeid kordi.

Traditsioonid käsikäes innovatsiooniga

Tervislikkuse ja uudsuse kõrval on tootjatele väga oluline säilitada traditsioonilisi ja armastatud maitseid, mida Eesti rahvas hindab. Tootearendus vaatab tagasi ajalukku ja toob vana hea klassika uues kuues taas tarbijani. Sellise taassünni tegi mullu läbi legendaarne käsitöökompvek Tuljak, mida toodetakse nüüd tahvlišokolaadina. Hinnatud maitsed leiavad endale uue väljundi ja rõõmustavad jälle tarbijaid.

Tootearendus peab olema kiire ning leidlik, loorberitele ei saa kauaks puhkama jääda. Konkurents on tihe ja importkaup on meie poelettidel kohalike toodetega võrdselt esindatud ning peibutab avastama. Eesti tarbija on keskmisest vastuvõtlikum uutele toodetele, kuid siiski truu vanadele ja harjumuspärastele maitsetele.

Ka nende traditsiooniliste maitsete osas püüavad tootjad tarbijat uute lahendustega üllatada. Kasvõi seesama vürtsikilu, mida me oleme harjunud sööma, on saanud uue kuue puhastatud ja praetud kujul Kimchi kastmes. Sel tootel on suur tulevik, sest Eesti Parima Toiduaine žürii liikmed andsid sellele üksmeelselt maksimumpunktid ja tõid esile  tasakaalustatud maitse ja innovaatilise kontseptsiooni. Eesti toidukultuuris traditsiooniline kilu aasiapärases kastmes sai uudselt särtsaka maitse ja praetud kujul võiks see kala olla vastuvõetav ka neile, kes toorest kala vürtsikiluna süüa ei soovi.

Eesti tootjad on maailma suurtehastega võrreldes väikesed ja paindlikud ning tarbijate soovidega kohanduvad. Suhe tarbijaga on isiklikum ja vahetum ning tarbijausaldus Eesti toidutootja vastu on see, mis paneb tööstusi iga päev järjest rohkem pingutama, et seda usaldust õigustada ja süvendada. Meie tootjad pakuvad puhast, võimalikult naturaalset ja lisaaineteta toitu, mis hoiab tarbija tervist pikas perspektiivis.

Sirje Potisepp
Toiduliidu juht