uudised header 1130x300

Eesti keeles rus fin eng

Eesti Toidumess - Sööma! toimumise aeg ja koht

Reede ja laupäev, 4.-5. mai 2018, Tallinna Lauluväljak, kell 11-20, sissepääs tasuta

Esitleja

Messi esitleja

Suurtoetaja

Uudised & teated

Rannakalurite püütud kala Eesti tarbija toidulauale!

MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu liikmete messiboksid asuvad messi keskalleel Eesti Toiduteel ja HoReCa alas Professionaali tänaval.
MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu esineb Toiduliidu laval reedel kell 14.30 ja laupäeval kell 13.30.

Vaadates poes kohalikku kalaletti, hakkab silma eksootiliste mereandide ja kalade rohkus. Sinna vahele eksib vahel ära ka kohalik kala – räim, koha või ahven. Kui küsida mõne perenaise käest, millisest kalast ta viimati roa valmistas, siis sageli saame enamjaolt  vastuseks lõhe või forell. Need kalad aga ei ole reeglina püütud meie kohalike kalurite poolt, samuti ei ole need meie kalakasvatajate toodang. Tegemist on meile sissetoodud kalaga. Sama kurb pilt avaneb ka kohvikus või restoranis. Reeglina pakutakse sealgi punast kala või eksootilisi mereande.

Tahtmatult tekib küsimus, kas meie oma kala peaks saama samuti eksootiliseks, et seda rohkem toitlustuskohtadest ja kauplustest leida? Põhjus, miks me ostame sissetoodud kala on aga olemas: imporditud kala ja mereannid on reeglina kordades odavamad, kui meie oma merest püütud kala, mis jõuab tarbijani läbi vahendajate.

Kuskohast siis tuleb see meie oma Eesti kala? Meie rannikupiirkondadest, mida iseloomustab rikkalik loodus- ja kultuuripärand, traditsioonilised oskused, mida antakse edasi isalt pojale. Paljud kaluripered, kes elavad rannikualal ja siseveekogude ääres on sama elukutsega tegelenud juba 4-5 põlve. Sellest tulenevalt on kalandus oluline elu- ja tegevusala rannikualadel ja sisevetel.

Eesti rannakalandusega seotud piirkonnad jagatakse kaheks: mereäärsed (Liivi laht, Väinameri ja Soome laht) ja siseveekogude äärsed (Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv ning Võrtsjärv) piirkonnad. Rannakalanduse arendamiseks on loodud kaheksa kalanduspiirkonda, kes kõik tegelevad sellega, et värske ning kvaliteetne kala jõuaks üha rohkem Eesti tarbija toidulauale.  Püüame jõuda otse tarbijani, nii, et meie oma kala muutuks konkurentsivõimelisemaks ja oleks tarbija poolt eelistatud.

Tulge ja vaadake, kuidas kihab elu räimepüügiaegses sadamas. Sealt tuleb memm oma väikese ämbriga, et saada värsket merehõbedat, juba keerab sadamasse järgmine auto, kust astuvad välja ema-isa koos kahe aktiivse mudilasega. Lapsed jooksevad kohe paadi juurde ja imestavad, kala ei olegi ilma peata ja sabata, vaid täitsa äratuntava välimusega. Vaata milline pika nokaga kala seal! Mis kala see on? Ema kehitab vaikselt õlgu ja piilub abiotsivalt isa otsa. Isa teadjamehena suunab lapse küsimuse kalurile. Ole hea väikemees ja küsi onu käest otse … See on tuulehaug! Nii läheb õnnelik perekond koos merehõbeda, tuulehaugi ja uute teadmistega tagasi linna. Selline on lühike kirjeldus tavapärasest elust püügihooaegses sadamas.

Oleme oma kalanduspiirkondadega järjest enam ulatamas kätt Eesti tarbijale, et meie oma inimesed sööksid rohkem kohalikku kala – nii räime, ahvenat, koha, haugi, tuulehaugi jt kalu. Püüame selle poole, et kohalik rannakala oleks tarbijale kättesaadava hinnaga ja igati kvaliteetne.

Tore on ka see, et meie kaluripered on võtnud kokku julguse ja alustanud oma püütud kala väärindamisega. Nii mitmedki tegelevad kala fileerimise, pooltoodete valmistamise ja müügiga. Hea meel, et tööle on läinud otse kalurilt kui tootjalt tarbijale müügikett või nagu me ise armastame öelda “paadist potti”. Oleme jõudnud niikaugele, et kala, mis jõuab otse kalurilt toidulauale ei ole enam anonüümne. Me teame kelle kala sööme, kuidas ja kuskohast ta on püütud, samuti on hind otse väiketootjalt soetades oluliselt tarbijasõbralikum.

Head restoranide ja poodide omanikud! Oleme avatud veelgi tihedamaks koostööd Teiega. Rannakalurite kala- ja kalatoodete pakkumine on muutunud mitmekesisemaks. Nad ei suuda küll pakkuda teile suuri koguseid, aga pakutav kaup on aus ja kvaliteetne ning sellega on seotud oma lugu!

Ranna-äärsed kalurid ja nende pered ning ranna-äärsed ettevõtted peavad oluliseks kalatoitude pakkumist. Ühiselt ollakse väljas ka Eesti Toidumessil Sööma! Tulge ja nautige häid maitseid meie rannakaluritelt. Pakutakse toitlustamist, kaasaostmise võimalust ja korraldatakse õpitubasid. Mitmed neist peavad oluliseks kuuluda Eesti Toiduteele, mis ühendab oma võrgustikus toidupakkujaid ja väiketootjaid, kelle jaoks on oluline toidu valmistamisel kasutada kohalikku toorainet.

 Eesti_toit_logo.jpg



Pärnumaalt rannakalurite toodangut pakkuvateks ettevõteteks Eesti Toiduteel on Kihnu Küek ja Pihlaka Kodumajutus, Maria Talu kohvik, Riida Turismitalu ja Liivi Lahe Kalanduskogu, kohvik Mahedik ja mitmed teised.

Piirkonnas korraldatakse ka mitmeid sündmusi, kus kala pakkumine on au sees. Näiteks Kihnu Räimeretk 6. Mail Kihnu saarel, RäimeWest 13. Mail Lao sadamas, Põhja-Liivimaa Festival 3. Juunil Häädemeestel, Kihnu Mere Pidu 7.-9. juulil Kihnu saarel, Meie Küla Pidu 8. Juulil Lindi külas, Hapukurgifestival 20. Augustil Tahkurannas.

Eesti Toidutee - miks ja kellele on loodud?!

Toidul on suur roll riigi tutvustamisel. Kvaliteetne toidupakkumine on oluline nii meile endile st eestimaalastele kui ka meie väliskülastajatele. Sellest tulenevalt peab Eesti Maaturismi Ühing koostöös EV Maaeluministeeriumiga oluliseks arendada Eesti Toiduteed www.toidutee.ee

Eesti Toiduteele kuulub täna ligemale 200 ettevõtet üle Eesti. Toiduteelt leiab nii tippklassi restorane kui lihtsamaid toidukohti koduste söökidega. Lisaks väiketootjaid, kes pakuvad degusteerimisi, ettevõtjaid, kes korraldavad toiduga seotud elamustegevusi ja õpitube ning talupoode.

Õiget Eesti toitu iseloomustavad hea ja kvaliteetne tooraine, hoolivus ja armastus toidu valmistamisel, oma toidupärandi väärtustamine ning selle oskuslik kasutamine kaasaja kontekstis.

Kutsume kõiki avastama Eesti Toiduteed ning osa saama  erinevatest toiduga seotud  sündmustest, mille rohkuse poolest Eesti üsna rikas on.

Võtke abiks Eesti Toidutee kodulehekülg, mis annab hea võimaluse reisi planeerimiseks ja omale meelepäraste ettevõtete mugavaks üles leidmiseks.

Eesti Toidutee värskemate uudistega saate ennast kursis hoida Facebook´i vahendusel.

Eesti Toiduteele kuuluvad ettevõtted armastavad eesti toitu! Loodame, et Teie ka! Tere tulemast Eesti Toiduteele!

Esta Tamm
MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu

Läänemere Toidutee

Sarnaselt Eestile arendavad oma Toiduteed ka teised Läänemere äärsed riigid. Lisaks Eestile Läti, Leedu, Venemaa, Poola, Saksamaa, Taani, Norra, Rootsi ja Soome. Läänemere äärsete riikide köökide tutvustamiseks on 10 riigi esindajad üheskoos ellu kutsunud Läänemere Toidutee (Baltic Sea Culinary Routes) www.balticseaculinary.com, kust on võimalik leida infot 10 Läänemere äärse riigi toidutraditsioonide ja –tavade ning toidupakkujate kohta.

Baltic_sea_culinary_routes_LOGO copy.jpg
Eesti Toidutee edasiarendamine toimub suunas, mis lubaks sellel olla Läänemere riikide toidutee (Baltic Sea Culinary Routes) väärikas osa.

Raili Mengel
MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu