main header 1130x300

Eesti keeles rus fin eng

Esitleja

Messi esitleja

Suurtoetaja

Suurtoetaja

Eesti Toidumess esitleb: Eesti Verivorsti Pidu

Peo eesmärk on austada ja tutvustada poodides saadaolevaid verivorste, lisaks kõike muud head ja paremat, mis verivorsti juurde talvisele toidulauale sobib. Kohapeal küpsetatavaid vorste saab maitsta tasuta, et poodi minnes oleks teada, millist vorsti osta. Kohtumiseni Eesti Verivorsti Peol igal aastal!

Eesti Verivorsti Pidu 2017

Eesti Verivorsti Pidu 2017 lead.jpg

II Eesti Verivorsti Peo suur pildigaleriiII (klikka siin või pildil)

Laupäeval, 18. novembril kell 10-15 toimus Talinnas Järve Keskuse ees II Eesti Verivorsti Pidu, mille korraldasid Eesti Toidumess, Grillfest ja Eesti Grilliliit. Lisaks selle talvehooaja toidutoodete tutvustamisele hindasid Grilliliidu kohtunikud Eesti Grilli Gala tarvis verivorste ja avaliku küpsetamispeoga tähistati Eesti Grilliliidu üheksandat sünnipäeva. Sissepääs ja degustatsioonid olid kõigile tasuta.

Angelica Udeküll, Eesti Toidumessi korraldaja: "Verivorstide valik Eesti poodidies on tõeliselt rikkalik ja selleks, et teada mida poest osta tasub, korraldamegi igal aastal suure degustatsioonipeo. Eesti verivorstitootjad toovad oma tooted ja Grilliliidu grillimeistrid küpsetavad need rahvale maitsmiseks. Kõiki tooteid tutvustatakse ja degusteeritakse kindlal kellaajal. Lisaks verivorstidele- ja käkkidele saab proovida ka teisi talvist toidulauda rikastavaid tooteid, mis meie talvisele toidulauale hästi sobivad. Eesti Verivorsti Pidu on Eesti Toidumess - Sööma! talvine missiooniüritus, mille eesmärk on popularseerida verivorsti ja selle juurde sobilikku head ja paremat."

Enn Tobreluts, Eesti Grilliliidu juhatuse liige: "Eesti Grilliliit tähistab igal aastal talve hakul oma sünnipäeva ja meie sõnumiks on, et grillimine on tervislik toiduvalmistamise viis, mida tuleks harrastada mitte ainult suvel, vaid ikka aastaringselt. Grillida võib kõike, sealhulgas ka verivorsti ja eriti hea ongi grillida talvel, viibides pere ja sõpradega õues värske õhu käes. Eesti Verivorsti peol hindasid Eesti Grilliliidu võistluste kohtunikud maitseomadustelt kõiki verivorste. Enim punkte sai sel aastal Nõo Lihatööstuse "Joosepi verivorst", mis kuulutatakse välja praegu, aga pärjatakse avalikult 8. juunil Pärnus Grillfesti Epiima juustulaval toimuval Eesti Grilli Galal kategoorias "Aasta Verivorst".

II Eesti Verivorsti Peo peaesinejateks olid: 

Verivorst Pärli (Karni), Verivorstid Kuldne Klassika (Karni), Praetud peekoniga verivorstid (Karni), Arke juubeliverivorstid (Karni), Praeverivorstid (Karni), Pärna Talu rõngas verivorst (Pärna Talu), Rakvere verivorst toorsuitsupeekoni ja ahjuõuntega lambasooles (Rakvere LK), Rakvere verivorst seasooles (Rakvere LK), Rakvere verivorst suitsulihaga seasooles (Rakvere LK), Rakvere pühade verivorst peekoniga seasooles (Rakvere LK), Rakvere verikäkk (Rakvere LK), Verivorst röstitud kaerahelvestega (Maks&Moorits), Kanepi verivorst (Maks&Moorits), Tooma verivorstikesed lambasooles (Maks&Moorits), Tooma verivorstikesed peekoniviiludega (Maks&Moorits), Maitselt Mahe verivorst suitsupeekoniga (Maks&Moorits), Priske verivorst lihatükkidega (Maks&Moorits), Verikäkk koore ja sibulaga (Maks&Moorits), Värskete ürtidega verivorstid (Rannarootsi), Rabajõhvika ahjuvorstid tangudega (Rannarootsi), Verivorstid suitsupekiga (Rannarootsi), Päkapiku verivorstid (Rannarootsi), Jõulupunn (Rannarootsi), Rannarootsi verivorstid (Rannarootsi), Lihaverivorst (Rannarootsi), Vanaema verivorst (Nõo), Joosepi verivorst (Nõo) ja Verivorstid suitsupeekoniga (Nõo). 

Lisaks osalesid peol Thai Choice kastmed, Epiima Bresto uudisjuust, Põltsamaa pohlamoos, meesinep ja kõrvitsasalat, Raasiku Kodune Kali ja Tankeri käsitööõlled. Kokad ja grilligurud katsetasid avalikult Eesti tootja Biofire arendatavat uudset süütegeeli.

Kohtumiseni III Eesti Verivorsti Peol!

www.verivorst.ee 

Eesti Verivorsti Pidu 2017 korralduspartnerid:

Eesti Toidumess - Sööma!, www.toidumess.ee 
Hea Toidu Festival - Grillfest, www.grillfest.ee 
Eesti Grilliliit, www.grilliliit.ee 
Eesti Kohvisõprade Liit, www.kohviliit.ee 
Eesti Grillimess - Grillima!, www.grillimess.ee
Selver, www.selver.ee 
Järve Keskus, www.jarvekeskus.ee 
Tallinna Linnavalitsus, www.tallinn.ee 

Eesti Verivorsti Pidu 2016

EVP2016avapilt

Esimene Eesti Verivorsti Pidu on toimunud!

(Suure pildigalerii vaatamiseks klikka siin või pildil. Fotode autor Aleksander Kuruson / Eesti Grilliliit)

Laupäeval 19. novembril kell 10-15 toimus Eesti Toidumessi ja Eesti Grilliliidu korraldamisel Järve keskuse Selveri ees asuval messialal esimene Eesti Verivorsti Pidu. Lisaks selle talvehooaja toidutoodete tutvustamisele tähistatati avaliku küpsetamispeoga ka Eesti Grilliliidu kaheksandat sünnipäeva. Sissepääs ja degustatsioonid olid kõigile tasuta, pidu algas ja lõppes Arnika päevase ilutulestikuga.

Peo avasõnad ütles Eesti Toidumessi peakorraldaja Angelica Udeküll tutvustades peo korraldamise eesmärke: “Eesti Verivorsti Pidu on maikuus Tallinna Lauluväljakul toimuva Eesti Toidumessi talvine missiooniprojekt, millest loodame kujundada toreda rahvaliku traditsiooni. Eesmärk on tutvustada verivorsti ajalugu, tutvustada Eesti tootjate häid tooteid, mida seejärel poest lihtsam valida on ja samuti edendada ka isetegemist. Platsil toimuvale lisaks oleme loonud ka veebilehe www.verivorst.ee, kus on palju kasulikku infot. Verivorsti veebilehele ootame täiendusi kõikidelt verivorstisõpradelt!”

Eesti Verivorsti Peol tutvustasid poodides saadaolevaid verivorste Rakvere LK, Maks&Moorits, Karni, Pärna talu ja Rannarootsi. Eesti Grilliliidu võistkonnad Dreamer BBQ Semud, Grillministeerium ja Grilliguru küpsetasid verivorstisõpradele degustatsiooniks kokku kakskümmend üks erinevat talvetoodet:

Karni esitles: Verivorst PärliTorero verivorstidVerivorstid Kuldne KlassikaVerikäkk Saaremaa võigaVerikäkk rukkilinnastega.

Rakvere LK esitles: Rakvere verivorst, Rakvere verivorst suitsulihaga seasooles, Pühade verivorst peekoniga, Joonatani verivorst lambasooles, Verikäkk.

Maks & Moorits esitles: Maitselt mahe verivorst, Klassikaline verivorst, Kanepi verivorst, Tooma verikäkk, Verikäkk "Black pudding, Tooma verivorstikesed lambasooles, Priske verivorst (lihatükikestega).

Pärna Talu esitles: Pärna Talu verivorst, Pärna Talu rõngas verivorst.

Rannarootsi esitles: Verivorstid suitsupekiga, Päkapiku verivorstid, Rannarootsi verivorstid, Lihaverivorst.

Lisaks pakkusid verivorstide kõrvale muid sobilikke, uusi ja põnevaid toidutooteid Põltsamaa Felix, Thai Choice, Epiim, Eesti PagarRaasiku Õlletehas ja Dunker

Eesti Verivorsti Peo olulise osana toimus ka Eesti rahva verivorstikool, kus vorstipedagoog Koit "Vorstikunn" Kuusk õpetas kodus ise verivorsti tegema.

Peol osalesid ka Alexela, Grillon BBQ ja Peugeot. Nendest esimene tuvustas kodu- ja grilligaasiballoone, teine kvaliteetset grillisütt ja autotootja uusi ja uhkeid linnamaastureid Peugeot 2008 ja Peugeot 2009 millega hea poes verivorsti järel käia:).

Eesti Verivorsti Peol toimus Eesti Grilli Gala uue võistluskategooria "Aasta verivorst" maitsehindamine, mida teostasid Priit Toomitsa juhendamisel pimehindamise meetodil üheksa Eesti Grilliliidu kõrgeima kvalifikatsiooniga kohtunikku: Margit Gruuse, Siret Kuldkepp, Jaanus Vernik, Ludmila Kuruson, Maire Laht, Hannes Vanatoa, Aivar Hannus, Hille Alamaa ja Jaanus Alliksoo. Kokku hinnati 30 verivorsti, millest edukaimaks osutus Karni verivorst "Kuldne klassika"See tooda saab õiguse kanda Eesti Grilli Gala maitsehindamise tunnustusmärki.  "Eesti tarbijad peavad tegema tootjatele suure tänuliku kummarduse, sest meie verivorstitoodete valik on tõepoolest rikkalik ja maitselt suurepärane. Verikäkkide osas arutame Eesti Grilliliiduga kas järgmisel aastal teha neile eraldi kategooria kuna see tootegrupp on aastate jooksul teinud läbi samuti suure arengu mis vääriks eraldi tunnustust ja tähelepanu", ütles Eesti Grilli Gala projektijuht Sven Rosenstok. 
"Aasta verivorst" müügitulemuste alusel selgub Nielsen Eesti poolt 9. juunil Pärnus Grillfestil toimuval Eesti Grilli Galal. Gala lisainfo: www.grilligala.ee.


Esimese Eesti Verivorsti Peo korralduspartnerid olid Järve keskus, Selver ja Tallinna linn. Arvo Sarapuu, Tallinna abilinnapea: „Eesti toodete ja tootjate esiletoomine ja neile oma toodangu tutvustamiseks võimaluste loomine on igati kiiduväärt tegu. Tallinn tervitab toidukultuuri arendamist ning edendamist igati, olgu selleks siis maikuus Tallinna Lauluväljakul esmakordselt toimuv suurejooneline Eesti Toidumess või rahvalikke traditsioone järgiv verivorstipidu.“

www.verivorst.ee

Verivorsti ajalugu

Verivorst on iidne toit

Verivorsti peetakse üheks esimeseks lihatoiduks, mida inimesed sööma hakkasid ning seda on mainitud üle 5000 aasta vanustes tekstides. Verivorst koosneb peamiselt sea või veise verest ja pekist, mis keedetakse ja maitsestatakse ning topitakse siis soolde. Vorst võib sisaldada ka vasika või lamba verd. Verivorstide valmistamiseks on lugematu hulk viise ning verivorste süüakse paljudes riikides üle maailma. Öeldakse, et näiteks Prantsusmaal on sama palju verivorste kui lihunikke, sest vere ja peki vahekorda saab muuta ning lisada võib väga erinevaid koostisosi (sibulat, spinatit, rosinaid, õunu, ploome, kastaneid, piima, koort, brändit, mannat, leivasisu, tangu, vürtse, ürte). Verivorstil ja selle hilisemal sordil, valgel vorstil, on selge vahe. Valge vorst tekkis keskajal, kui üks Pariisi lihunik täiendas jõulude ajal pärast missat piimakördi söömise kommet, lisades piimale mune, valget liha, seapekki ja maitseaineid. Ta toppis saadud segu loomasoolde ja valge vorst oligi loodud.

Verivorst Eestis

Eestisse jõudis verivorst Läti ja rannarootslaste kaudu 19. sajandi lõpul. Eestis oli veritanguvorst esmalt Lõuna-Eestis põline söök. Lõuna-Eestis, kus juba iidsetest aegadest tehti verivorsti, säilitati osa verd jõuluvorstide jaoks. Soolaga segatud seaveri pandi külma seisma, verd säilitati mitu kuud. Seejärel levis verivorsti söömine järjest enam Põhja-Eestisse ning seejärel edasi ka Venemaale. Vere kasutamine toiduvalmistamises oli kinni väga palju uskumustes. Mõned arvasid, et veres on looma hing edasi ja hinge ei sööda. Vabakogudused, samuti 1880. aastatel siirdumine õigeusu kirikusse Lääne- ja Hiiumaal keelasid veretoitude söömise. Selle mõjul hakati seal sööma valgeid tanguvorste. Sageli valmistati mõnes peres veel 20. sajandi algul nii valget vorsti kui verivorsti korraga, et kõigil oleks suupärast. Tänapäeval on verivorst kujunenud kindlaks traditsiooniks eestlaste jõululaual.

Verikäkk

Lisaks vorstidele tehti ka verikäkke. Lõuna - Eestis segati seaveri odrajahuga ja keedeti verikäkid kohe valmis ning sälitamiseks kuivatati käkid ahjus ära. Põhja- ja läänepoolses Eestis aga segati veri rukkijahuga. Suuremas koguses korraga valmis tehtud verikäkitaignat või valmisvoolotud käkke hoiti hapendatult kuni tarvitamiseni. 

Allikad:
Eesti rahvusköök. Maalehe Raamat, 2004
Maailma toiduainete entsüklopeedia. Tea Kirjastus, 2006
Maaleht, nr. 52, 23 detsember 2014

Verivorsti küpsetamise õpetused

Eestis praetakse verivorst tervena pannil, grillitakse grillil või küpsetatakse kuumas ahjus krõbedaks. Paljudes teistes maades lõigatakse verivorst enamasti viiludeks, mida praetakse, pošeeritakse või grillitakse. Verivorst tuleks kiiresti ära süüa, sest see rikneb ruttu. Külmikus säilib verivorst 3-4 päeva. Verivorstide küpsetamise nippe jagavad Eesti Grilliliidu liikmed...

Grillikoolitaja Enn Tobreluts: 

  • Prae verivorste keskmisel kuumusel eelkuumutatud, kergelt toiduõliga kokku määritud pannil. Praadimisaeg on u 12 min, peenikeste vorstide puhul u 9 min. Erinevalt lihast meeldib verivorstidele see, kui neid sagedasti ümber keeratakse.

  • Ära pane verivorste pannile otse külmikust, sest siis on temperatuurikõikumine liiga suur.

  • Juhul kui teed enne küpsetamist verivorstidele auke sisse (et vorstid ei puruneks), kasuta selleks teravat nõela, mitte nüri kahvlit – muidu rebeneb vorst kergelt katki.

  • Verivorstid sobivad ideaalselt ka grillimiseks ning seda nii söe- kui ka gaasigrillil. Jällegi on tähtis veidi madalam kuumus, muidu läheb vorstikest katki. Küpsetusaeg on umbes sama mis pannil praadimise puhul.

  • Parim on küpsetada verivorste eelkuumutatud praeahjus. Selleks et nad ahjuplaadi külge kinni ei jääks, määri plaati toiduõliga. Küpseta vorste 15 min 150 °C juures ja siis keera temperatuur 180 °C-ni ning küpseta veel kuni 10 min. Peenikeste vorstide küpsemisaeg on lühem ja temperatuur madalam – muidu läheb kest katki (u 10 min 150 °C juures, lisaks 5 min 180 °C juures).

  • Hea, kui verivorst jääb pealt veidi krõmps. Kesta purunemise vältimiseks aseta praepannile veega anuma, et ahju tekiks veidi niiskust.

  • Verivorste võid soovi korral enne serveerimist glasuurida mee või maltoosaga ja lasta neil veel paar minutit ahjus pruunistuda. Nii tekib vorsti peale karamellikiht, mis samas muudab vorsti ka seest magusamaks – maitse asi.

  • Verivorstidega sobib hästi kokku pohlamoos ja verikäkiga hapukoor, salatiks kõrvale kõrvitsa- või pohla-õunasalat.

    Verikäki küpsetamisest:

  • Viilutatud verikäkk peaks olema ca 1-1,5 cm paksune ja parim on seda praadida eel-kuumutatud, koorevõiga kokku määritud kuumal pannil. Praadimisaeg ca 4 min ühele küljele või kuniks see on muutunud kergelt krõmpsuks.

  • Viilutatud verikäkk sobib suurepäraselt ka grillimiseks. See on eriti kiirelt (ca 7-10 min) valmiv grilliroog. Pruunistage verikäkk mõlemalt poolelt!

Maitsemeister Erlis Schönberg: Kuidas saada vorstid korralikult läbiküpsenuks ja krõbedaks

Selleks tuleb vorste praeahjus küpsetama asudes panna esmalt pannile küpsetuspaber, veidi rasvainet ja samuti pisut vett auru tekkimiseks.Vorste on oluline küpsetada madalal temperatuuril, 150-175 kraadi juures 20-30 minutit. Seega on tarvis kannatust, aega ja õigeid töövõtteid. Aeglasel küpsetamisel muutubki vorstide nahk krõbedaks ning sisu kuumeneb ühtlaselt ja saab korralikult valmis.

Kui verivorstide küpsetamiseks aega napib, ei tasuks nende söömist plaanidagi. Kiirustades tuleb suureks pettumuseks sealt pärast välja võtta aga seest toored, kuid pealt lõhkenud verivorstid.

Pannil küpsetades tuleb vorsti sisse tikuga augud teha. Vorstid tuleb asetada leigele rasvainega kaetud praepannile ning küpsetada mõõdukal kuumusel. Kui vorste kuumutada kõrgel temperatuuril, ei pea verivorsti nahk sellisele kuumusele vastu ning tulemuseks on pannitäis purunenud vorstisegu.

Eesti Toidumessi korraldaja Erkki Laidinen: 

  • Ära pane verivorste otse külmkapist pannile: võta nad enne küpsetamist 1-1,5h külmikust välja ja lase neil toatemperatuurile jõuda.

  • Enne ahju panekut pintselda vorstid toiduõliga üle. Välimus jääb pärast isuäratavam ja kest krõbedam!

Teeme ise verivorsti!

Isetehtud värsketest toorainetest verivorst jõululaual maitseb kindlasti huvitavamalt kui poest ostetud. Vorstimeister Koit Kuusk õpetab verivorstitegu kodustes tingimustes:

Vorstimassi valmistamine

Koostisained:
1 kg kruupe
0,5 kg pekiga sealiha 
0,5 kg valget mugulsibulat
0,5 l seaverd
1 sl toiduõli
2 l vett
50 g soola
pipart
suhkrut
majoraani

1 kg kruupe tuleb voolava vee all läbi sõela puhtaks pesta. 

Seejärel valada kruubid keedunõusse 2 l vee sisse. Lisada 50 g soola, maitse järgi majoraani (vorstirohtu) ja keeta u 1 tund tasasel tulel seni kuni vesi on peaaegu ära keenud. Tõsta pott tulelt. 

Kogu pekiga sealiha tükeldada 1,5 cm kuni 2 cm kuubikuteks ning tõsta pannile. Lisada 1 sl toiduõli. Tükeldatud sealiha praadida pannil peaaegu küpseks. Seejärel võtta liha pannilt, aga rasv jätta alles. Tükeldada mugulsibul peeneks ning asetada pannile rasva sisse. Küpsetada sibul kuldpruuniks. Praetud liha ning sibul lisada koos rasvaga keedetud kruupide hulka, seejärel maitsestada vastavalt soovitud koguse suhkru ja pipraga ning samuti võib lisada maitse järgi erinevaid vürtse. Valada peale seaveri ca 0,5 l. Komponendid tuleb omavahel segada hoolikalt ja lasta kogusel tõmmata ca 10 min.

Verivorsti toppimine

Lisatarvikud: 
seasool
lehter
pulk

Nüüd läheb tarvis lehtrit, puupulka ja sea käärsoolt. Sool tuleb tõmmata lehtri peenemasse otsa ning lehtri jämedamasse ossa hakata lusikaga vorstimassi tõstma ning pulga abil läbi lehtri soolde toppima. Kui vorstimass on soolde topitud, keerutada u 10cm pikkused vorstijupid. 

NB: Arvestage, et kuumutamisel verivorstid paisuvad veidi. Vorstimassi ei tohi soolde liiga täis toppida, muidu lööb paisuv kruup soole lõhki ja vorstist jääb järele ainult puder poti põhja. Kindlasti ei tohi jääda sisse üleliigset õhku, paisuv õhk lööb samuti soole lõhki.

Verivorsti kuumutamine

Maitseained:
3,5 – 4 l vett
50 g soola
5 g majoraani

Võtta suur pott (ca 7 l) ja lisada ca 3,5 – 4 l vett. Maitsestada 50 g soola ja 5 g majoraaniga. Kui veetemperatuur on ca 70–75 kraadi, siis tõsta värskelt topitud vorstid vette ning kuumutada neid umbes 20 min.  Seejärel tuleb vorstid potist välja tõsta ja külma vette asetada, veele võib lisada jääkuubikuid, et vorstid kiiremini maha jahtuksid. Kui vorstid on jahutatud, tuleb need veest välja võtta ja mõneks minutiks nõrguma panna. Valmis vorstid asetada külmikusse. Kui on plaanis samal või järgmisel päeval verivorste küpsetada või grillida, võib vorstid panna külmikusse, kus on pidev temperatuur +2 kuni +5 kraadi. Hilisemal küpsetamisel tuleks vorstid panna sügavkülma. Kuna vorstid ei sisalda säilitusaineid võivad nad isegi madalate plusskraadide juures riknema hakata.

Vorstijupid võiks ketist lahti lõigata alles pärast küpsetamist või grillimist, nii säilitavad vorstid küpsetamisel mahlasuse!

Koit "Vorstikunn" Kuusk verivorstikooli pildigalerii (klikka pildil või siinsamas)

verivorstikooligaleriipäis.jpg

Verivorsti retseptid

Verivorst tangudega:
4 – 4,5 kl tangu (1 kl = 200 ml)
2 l vett
400 g pekki või neerurasva
meresoola
1 – 2 sibulat
¼ tl jahvatatud pipart
½ tl vürtsi
½ tl majoraani (vorstirohtu)
½ - ¾ l verd
ca 15 m seasoolt
100 g õli (küpsetamiseks)

Pese tangud sooja veega puhtaks ja pane soolaga maitsestatud vette keema. Lõika pekk kuubikuteks. Puhasta sibulad, haki peeneks ja prae kõik kergelt läbi. Poolpehmeks keenud pudrule lisa maitseained, sibul, pekk ja kurnatud veri. Sega hästi läbi. Täida seguga soolikad pehmelt, seo kinni ning pane vürtside ja soolaga maitsestatud kuuma vette. “Keeda” madalal kuumusel (80 kraadi) küpseks, nii et nõelaga torkamisel verd välja ei valguks (ära torgi kõiki vorste). Jahuta vorstid kiiresti, pannes need jääkülma vette. Enne serveerimist küpseta ahjus või prae rasvas pruuniks.

Midagi erilist: Verivorstisupp (autor:Dimitri Demjanov)
400g verivorsti
100g salottsibulat
80g punast paprikat
3g tsillipipart
1,3 l kanapuljongit
300g vahukoort
50g võid
sool, nelk (jahvatatud)
vahustatud piim

Sulata suures kastrulis pool või kogusest, lisa peenelt hakitud sibul, paprika ja tšillipipar. Seejärel lisa puhastatud ja sentimeetrilaiusteks viiludeks lõigatud verivorstid. Järgnevalt sega juurde puljong ning keeda kümme minutit. Nüüd püreesta saadud supp blenderis ja maitsesta. Lõpetuseks lisa ülejäänud või. Suppi serveeri piimavahuga ja raputa peale jahvatatud nelki.

Eesti Verivorsti Galerii

Saatke meile verivorstist valmistatud roogade pilte aadressile verivorst@toidumess.ee. Avaldame need siin kõikide verivorstisõprade rõõmuks, ikka verivorsti auks ja austamiseks!

Vaatamiseks klikka pildil või siinsamas. 

verivorstavapilt.jpg